S/RES/1272
25 Otubru 1999

REZOLUSAUN 1272 (1999)
Konselhu Seguransa simu iha sira ninia 4057o enkontru,
Iha Otubru 25 1999

Konselhu Seguransa,

Hanoin hikas ninia rezolusaun hirak ikus nian no deklarasaun sira hosi ninia Prezidente kona ba situasaun iha Timor Lorosa’e, liuliu rezolusaun 384 91975) hosi 22 Dezembru 1975, 389 (1976) hosi 22 Abril 1976, 1236 (1999) hosi 7 Maiu 1999, 1246 (1999) hosi 11 Junhu 1999, 1262 (1999) hosi 27 Agostu 1999 no 1264 (1999) hosi 15 Setembru 1999,

Hanoin hikas mós Akordu sira hosi Indonezia ho Portugál kona ba kestaun Timor Lorosa’e nian hosi 5 Maiu 1999 hamutuk ho Nasoens Unidas no Governu sira hosi Indonezia no Portugál hosi data ida ne’e nian kona ba modalidades ba konsulta popular Timoroan sira nian liu hosi votasaun diretu no akordu seguransa sira (S/1999/513, aneksu I to’o III),

Hato’o filafali ninia benvindu ba hahalok di’ak konsulta popular Timoroan sira nian iha 30 Agostu 1999, no hola nota ninia rezultadu liu hosi ne’ebé ema Timor Lorosa’e hato’o momoos sira hakarak atu hahú prosesu tranzisaun iha Nasoens Unidas nia autoridade atu ba ukun rasik an, ne’ebé ONU simu nu’udár reprezentante loloos hanoin hosi ema Timor Lorosa’e,

Simu desizaun hosi Asembleia Konsultativa Ema Indonezia nian iha 19 Otubru 1999 konta ba Timor Lorosa’e,

Hato’o filafali importansia oinsá rekonsiliasaun iha ema Timor Lorosa’e sira,

Aprova Nasoens Unidas Nia Misaun iha Timor Lorosa’e (UNAMET) tan korajen boot no determinasaun hatudu bainhira implementa ninia mandatu,

Simu organizasaun forsa multinasionál (rain barabarak) ba Timor Lorosa’e kona tuir resolusaun 1264 (1999), no rekonhese importansia kooperasaun nafatin hosi Governu Indonezia no forsa multinasionál kona ba ida ne’e,

Haree relatória Sekretariu-Jeral nian hosi 4 Otubru 1999 (S/1999/1024),

Haree ho laran ksolok susesu rezultadu hosi enkontru trilateral iha 28 Setembru 1999, nu’udár hakerek ona iha relatoriu reportajen Sekretariu Jeral nian,

Preokupa kona ba situasaun humanitaria grave ne’ebé mosu tanba violensia iha Timor Lorosa’e no deslokamentu barak no tau hikas fali ema sivíl Timor Lorosa’e, hamutuk mós ho ema feto no labarik barak,

Afirma hikas presizamentu ba partidu hotu atu garantia katak direitus refujiadu no ema ne’ebé obriga sai hosi sira nia hela fatin hetan protesaun, nune’e mós katak sira bele fila tuir sira nia hakarak hodi seguransa no hakmatek ba sira nia uma,

Afirma hikas repeitu ba soberania no integridade territorial Indonezia nian,

Haree importansia atu fó garantia ba seguransa ba fronteira Timor Lorosa’e nian, no haree kona ba ida ne’e autoridade Indonezia hato’o sira nia hakarak atu serbisu hamutuk ho forsa multinasionál ne’ebé hala’o serbisu tuir rezolusaun 1264 (1999) no ho Nasoens Unidas nia Administrasaun Tranzisional iha Timor Lorosa’e,

Hato’o ninia preokupasaun ba reportajen sira ne’ebé hatudu katak violasaun humanitaria internasionál no lei direitus humanus ne’ebé halo ona iha Timor Lorosa’e ne’e sistimatiku, iha fatin hotuhotu no depropózitu, hato’o filafali katak ema hirak ne’ebé halo violasaun hirak ne’e idaidak lori repsonsabilidade, no bolu ba partidu hotuhotu atu koopera halo investigasaun kona ba reportajen hirak ne’e,

Hanoin hikas prinsipiu relevante ne’e hakerek iha Konvensaun kona ba Seguransa Nasoens Unidas nian no Pesoal Asosiadu aprova ona iha 9 Dezembru 1994,

Determina katak situasaun be nafatin iha Timor Lorosa’e reprezenta ameasa ida ba dame no seguransa,

Halo tuir Kaptitulu VII Karta Nasoens Unidas nian,

1. Hakotu atu harii, tuir relatoriu Sekretariu-Jeral nian, Nasoens Unidas nia Administrasaun Tranzisional iha Timor Lorosa’e (UNTAET eh NUATTL), ne’ebé sei simu responsabilidade tomak ba administrasaun Timor Lorosa’e no sei hetan kbiit atu hala’o autoridade lejislativu no exekutivu hotu, no mós administrasaun justisa nian;

2. Hakotu mós katak mandatu UNTAET eh NUATTL nian sei iha mós elementu hirak tuirmai:

a. Atu fó seguransa no hametin lei no orden iha rai Timor Lorosa’e tomak;

b. Atu harii administrasaun efetivu ida;

c. Atu tulun iha dezenvolvementu sivíl no serbisu sosial nian;

d. Atu haree metin koordenasaun no fahe asistensia humanitaria, rehabilitasaun no asistensia dezenvolvementu;

e. Atu suporta kapasidade konstrusaun ba governu-rasik (ukun rasik an);

f. Atu tulun harii kondisoens ba dezenvolvementu sustentável;

3. Hakotu tan katak UNTAET eh NUATTL sei iha objetivu no estrutura ida tuituir hakerak tiha ona iha parte IV relatoriu Sekretariu-Jeral nian, no liuliu katak ninia komponente importante liu sei:

a. Komponente governu (ukun) no administrasaun públiku, no mós elementu polisia internasionál ho forsa to’o ema ofisial 1,640;

b. Komponente asistensia humanitaria ida no rehabilitasaun emerjensia;

c. Komponente militar ida, ho forsa tropa nian to’o 8,950 no observadores militar to’o ema 200;

4. Autoriza UNTAET eh NUATTL atu hola medidas nesesáriu hotu hodi halo tuir ninia mandatu;

5. Rekonhese katak, atu dezenvolve no hala’o nia funsaun iha ninia mandatu, UNTAET eh NUATTL sei presiza atu dada hosi matenek no kapasidade Membru Estadu sira, ajensia Nasoens Unidas sira no organizasaun internasionál seluseluk, no mós instituisaun finansial internasionál sira;

6. Simu Sekretariu-Jeral nia intensaun atu foti Reprezentasaun Espesial ida ne’ebé, nu’udár Administrador Tranzisional, sei responsabiliza ba aspektu hotuhotu Nasoens Unidas nia serbisu iha Timor Lorosa’e no sei iha kbiit atu hala’o lei no regulamentu foun no atu hadi’a, atraza eh hasai tiha lei no regulamentu hirak ne’ebé iha daudaun ona;

7. Hato’o filafali importansia ba kooperasaun ho Indonezia, Portugál no UNTAET eh NUATTL iha implementasaun rezolusaun ne’e;

8. Hato’o filafali UNTAET eh NUATTL ninia presizamentu atu konsulta no serbisu besik liu ho ema Timor Lorosa’e sira hodi nune’e atu hala’o ninia mandatu ho efetivu ho vizaun ida atu harii instituisaun demokratika lokal sira, no mós instituisaun independente ida direitus humanus Timor Lorosa’e nian, no transfere ba instuisaun hirak ne’e ninia administrasativu no funsaun serbisu públiku;

9. Husu UNTAET eh NUATTL no forsa multinasionál ne’ebé iha Timor Lorosa’e tuir rezolusaun 1264 (1999) atu serbisu besik liu hamutuk ho malu, ho intensaun mós atu bele troka lailais forsa multinasionál ho komponente miltar UNTAET eh NUATTL nian, nu’udár Sekretariu-Jeral hateten tiha ona hafoin konsulta ho boboot ulun forsa multinasionál sira, haree tuir ba kondisaun iha rai;

10. Hateten hikas fali presiza urjensia ba lala’ok di’ak eh koordenasaun humanitaria no organizasaun direitus humanus sira nune’e atu garantia sira nia seguransa, protesaun ba ema sivíl, liuliu labarik sira, refujiadus no ema ne’ebé halai hosi sira nia knua atu sira fila hikas ho seguransa no efetivu bainhira lori tulun humanitaria;

11. Simu liafuan autoridade Indonezia sira atu husik refjiadus no ema ne’ebé husik sira knua maka iha Timor Loromonu (Kupang) no iha fatin ne’ebé de’it iha Indonezia hodi hili atu fila hikas ba Timor Lorosa’e, hela nafatin iha fatin ne’ebé sira metin ba ka haruka sira ba iha parte seluseluk iha Indonezia, no hato’o filafali importansia atu husik tomak, seguru no labele terik netik dalan ba organizasaun humanitaria ninia lala’aok bainhira hala’o sira nia serbisu;

12. Hato’o filafali katak ne’e responsabilidade autoridade Indonezia sira nian atu hola medida lailais no efetivu atu garantia ba refujiadus sira iha Timor Loromonu no parte seluseluk iha Indonezia fila hikas ho seguransa ba Timor Lorosa’e, seguransa refujiadus, no sivíl sira no akampamentu humanitaria refujiadus nian, liuliu tahan netik hahalok violensia no intimidasaun milisia sira nian iha ne’ebá;

13. Simu Sekretariu-Jeral nia intensaun atu harii Fundu Rezerva Garantia nian ida ne’ebé prontu ba, inter alia (iha mós sasán sira seluk tan), reabilitasaun infrastratura ne’ebé esensial, no mós ba harii uma instituisaun baziku sira, utilidade no funsaun serbisu públiku, no vensimentu funsionáriu sivíl lokal sira;

14. Fó brani ba Membru Estadu sira ho ajensia internasionál no organizasaun sira atu fó ema, ekipamentu no rekurus seluk ba UNTAET eh NUATTL tuir Sekretariu-Jeral husu, no mós ba harii uma instituisaun baziku sira no kapasidade, no hato’o filafali presizamentu ba koordenasaun besik liu kona ba esforsu hirak ne’e;

15. Hato’o filafali importansia atu hatama iha UNTAET eh NUATTL pesoal ne’ebé iha treinu loloos iha humanitaria internasionál, direitus humanus no lei refujiadu nian, no mós labarik no sasán sira kona ba presiza géneru nian, matenek negosiu no komunikasaun, konsiénsia kultural no koordensaun ema sivíl-militar nian;

16. Kondena violensia hotuhotu no hahalok ne’ebé suporta violensia iha Timor Lorosa’e, husu atu buat hirak ne’e hotu kedas, no exijir katak ema sira ne’e responsabiliza ba violensia hirak ne’e lori ba justisa;

17. Hakotu atu harii UNTAET eh NUATTL ba periodu foufoun to’o 31 Janeiru 2001;

18. Husu ba Sekretariu-Jeral atu fó hatene beibeik Konselhu direitamente no regularmente kona ba progresu ba implementasaun rezolusaun ne’e, no mós, liuliu, kona ba emprega UNTAET eh NUATTL, no bele iha ikus hamenus ninia komponente militar se situasaun iha Timor Lorosa’e la’o ba di’ak, no hato’o relatoriu ida iha fulan tolu nia laran hahú hosi loron simu rezolusaun ne’e no fulan neen-neen ba oin;

19. Hakotu atu kaer metin nafatin rasik konta asuntu ida ne’e.


Unofficial translation